T2h3tar987

Tähefolk Üles astuvad kohalikud tantsurühmad, Puhkpilliorkester Popsid. Ansambel Suits ja Kool viivad läbi folklooreid õpitubasid. Õhtu lõpetab simman Väägvere Külakapelli saatel.   Tegevused lastele, kohvik, loterii. Õhtut juhib Loreida! Sissepääs prii!   Üritust toetavad Kohaliku Omaalgatuse programm, Nõo Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital Esinejad Rahvatantsurühm Madelin Üheks esinejaks on rahvatantsurühm, kellega oleme paljudel kordadel lavalaudu jaganud. Selleks rühmaks on Madelin – nende rühm sai alguse 1966. aastal Made-Heljo Ruuli eestvedamisel, kelle järgi on ka rühmale nimevalik tehtud. Praegu juhendab rühma Tairi Paumets.Esinedes on neil esindatud erinevad rahvarõivad – suurema osa tantsijate lemmikuteks on Alutaguse rahvariided, kaunid on ka Rapla ja Anseküla komplektid, kuid kõige südamelähedasemateks on neile Nõo kihelkonna rahvariided.Madelin on osa võtnud kõikidest üldtantsupidudest, Naiste tantsupidudest ja Kagu-Eesti tantsupidudest, samuti ka kohalikel Tartumaa tantsupidudel. Lisaks on nad käinud mitmeid kordi Europeade festivalil, mis toimub igal aastal erinevas riigis ning on ka osavõtnud teistest välisfestivalidest. Tantse, mida Madelin tantsinud on, on umbes 100 ringis, kuid on tantse, mis on igal hooajal esindatud. Nõo Vana Tantsu Klubi Nad on tegutsenud juba 23 aastat. Nad alustasid vanade seltskonna-tantsudega, kuid kuna neil oli suur soov osaleda Europeade’l, siis õigepea võtsid nad oma repertuaari ka seatud tantsud. Nende kavas on olnud ka showtantsud. Nad on tantsinud ristirästi läbi Eesti: Saaremaalt Võruni ja Otepäält Tallinnani. Lisaks tantsimisele on nad osalenud ka filmides “November” ja “Õnnelinnud”.Muide, nad pole mitte ainult tantsupaarid, vaid ka abielupaarid! Tantsuklubi Triiniks Triiniks on põnev ja mitmekülgne tantsuklubi, kelle reperutaaris leidub erinevaid tantsustiile ning rahvuslikke elemente. Lisaks sellele on nad kogenenud esinejad, kellele meeldib üles astuda erinevatel üritustel nii Eestis kui ka välismaal.Nad on esinenud Nõo koolis isade- ja emadepäeva kontsertidel, jõulupidudel ning erinevates Eesti koolides ja lasteaedades, tantsupidudel ning ka Kalevi Võimlemisfestivalil. Igal aastal on nad ka osalenud võimlemisfestivalil Taanis.Nende kirev karjäär on kestnud juba 28 hooaega ning selle aja jooksul on nad õppinud erinevaid tehnikaid ning saanud hulgaliselt esinemiskogemusi. Triiniks tegeleb nii nüüdistantsu, showtantsu, akrobaatika ja iluvõimlemisega. Lisaks on repertuaaris ka eesti rahvatants ning ka teiste riikide rahvatantsud Naisrühm Hermine Hermine nime kandev naisrühm on tegutsenud Lähtel juba 24 aastat. Nad kannavad Viru-Nigula rahvarõivaid, mille tunnuseks on uhked tanud ja sinine põll. Viimase tantsupeoga seoses kirjutatud projekti abil hankis rühm endale Karja riided, et keset väljakut mustade plisseeseelikutega saaks ringe keerutada. Kuna naise meel on muutlik, siis on neil tekkinud ka unistus kohalike ehk Äksi või Maarja-Magdaleena kihelkonna rõivaste vastu.Hermine on ühtne rühm, nende deviis “Kord Hermine, alati Hermine” rõhutab ühtsust ja pühendumust rühma tegevusele ning näitab, kui oluline on neile oma kogukonna ja kultuuripärandi hoidmine. Naised on rõõmsameelsed ja hakkajad ning leiavad endale seetõttu kergesti ka sõpruskollektiive. Tähetariga kohtus Hermine 2019. aasta üldtantsupeol Tallinnas Kalevi staadionil, kus rühmad sattusid kõrvuti tantsujoonisesse pealeminekut ootama – rühmadevaheline säde tekkis kohe. Juhtumisi sai samal aastal Hermine uueks juhendajaks samuti Piret Pruus. Nüüd on koos Itaaliaski käidud.  Naisrahvatantsurühm Sinilind Nad tulevad Elvast, koondades tantsijaid – Elvast, Tartust ja nende lähiümbrusest. Sinilind on nooruslikus eas, vallatult vaid 18! Tõsi, nende endi vanused ulatuvad 27 aastast kuuekümneni.Lusti ja edevust on neis aga piisavalt nagu on näha ka pildil. Pilt on tehtud eelmisel suvel Klaipeda Europeadel. Ka sel suvel ootab neid ees Europeade festival, Saksamaal Gothas. Lisaks on nad varasemalt käinud mitmel vabariiklikul ja piirkondlikul tantsupeol ning külastanud mitmeid festivale ja maid. Rühma juhendab Lea Kurvits. Tantsukool “Dance Hayat” Tantsukool Tantsukool “Dance Hayat” (mis tähendab “Elutants”) See asutati Ukrainas ning on nüüdseks jõudnud ka Eestisse. Eestvedajaks on professionaalne Kiievist pärit tantsija ja koroegraaf Nataliia Kulishenko, kes on lõpetanutd Pavel Virski tantsukooli Kiievis. Tänaseks on tantsukool tegelenud Tartus juba 10 kuud.Repertuaaris on stiliseeritud ukraina, juudi, kreeka ja mustlastantsud. Liikumine läbi erinevate tantsustiilide on oluline terviseedendus. Erinevate rahvaste tantsude õppimine ning tantsimine arendab ja rikastab kogukonda, teadvustab vähemuste rahvaste kultuuri. Ansambel Suits ja Kool Ansambli liikmed Janne Suits ja Kristi Kool on üheskoos tegutsenud alates 2014. aasta sügisest. Neid inspireerib traditsioonilise tantsumuusika mängimine – peamiselt eesti lõõtsa, rahvakandle ning viiuli repertuaar. Sekka laulavad nad ka vanu laule elust ja armastusest. Lisaks pillimängule ning laulmisele viivad nad läbi pärimuslike tantsude ja laulumängude õpitubasid.2019. aastal ilmus ansamblil heliplaat “Kasesalu tantsud”. Plaadi nimi on kahetähenduslik. Ühelt poolt annab see aimu, et mängitakse Erni Kasesalu repertuaarist pärit palasid. Samaaegselt vihjab plaadi nimi ka omaaegse tantsukultuuri kontesktile – eks saanud ju noored ikka kokku kasesaludes ja külaplatsidel, et koos tantsida, laulda, mängida ning omavahel tutvust sobitada. Väägvere Külakapell Nad on 2005.aastal loodud Tartumaa rahvamuusika kollektiiv. Nimi saadi küla järgi, kus käiakse proove tegemas ja elab kapelli tuumik. Kapelli omapäraks on koos musitseerivad erinevas eas inimesed, kes naudivad seda, mida nad teevad ja suudavad ka publikule sära silmadesse tuua. Esinemisi on tehtud nii laulukooride ja tantsurühmadega. Esinetud on paljudes Eestimaa paikades ja üritustel: pillipidudel, külapäevadel, Mardilaadal, Sabatantsu festivalil jne. Käidud on ka mitmetel festivalidel välismaal (Ungari, Itaalia, Läti, Austria, Kreeka,Poola, Holland, Saksamaa, Austraalia, Valgevene, Soome, Leedu ja Udmurtia).Kapellis kõlavad peale laulu eesti lõõts, karmoška, mandoliin, viiul, duurkannel, basskitarr.Rütmigrupi moodustavad ehtsad kapellipillid – jauram ja pingipill. Väägvere külakapelli eesmärgiks on panna inimesi rahvamuusikat armastama ja edasi arendama ning noori rahvapille mängima. Rahvamuusika ja pillimäng – see on eluviis ja elustiil ning mõnus seltskond!Pidu Väägvere Külakapelliga kindlustab mõnusalt kähedaks lauldud hääle ning tuliseks tantsitud tallad, nii et tule kohale! Tartu Ülikooli Akadeemiline Puhkpilliorkester Popsid Omanäoline kollektiiv, alati reibas ja lustiline. Nad kirjeldavad seda kui omaette elustiili, liites muusika abil inimesi erinevatelt elualadelt ja vaadetelt väikeseks Popsi ühiskonnaks, kus tehakse ühtmoodi õhinaga muusikat kui ka nauditakse perekondlikku seltsielu ja ühistegevusi.Nende repertuaar ulatub nii klassikalise muusika töötlustest rahvalauludeni ning puhkpilliseades mängitakse nii kõrgematasemelist rockjazzi kui ka kõige moodsamaid pophitte. Kes on Loreida?  “Ma olõ Loreida, a uma inemise kutsva minno Lonnis. Sa küsüt, kost ma hainu tuu? No Võromaalt Plaanilt iks, tuu om inne Rogosit. Hüvva kätt tõinõ kõllane maja ku keriku mant kaet. Ma ole kõik uma elo tan elänu, kuulin käünü, rasset tüüd tennü ja poja Ülo inemises opanu. Mehekene mul jo ammu Liiva-Piitre man ja nii ma ütsinda tan elä. Mõnikõrd saa koskil pidol kah käütus. Ai, mulle miildüs laulda ja tanssi, a tanssi om mul rasse, selle et mul om kura puus haigõ. Mõnikõrd iks tansi kah, …

Tähefolk Read More »

Tule tantsima! Tähetar ootab uusi tantsijaid! Oled väga oodatud meie naisrühmaga liituma!Esimene trenn toimub 27. septembril Nõo kultuurimajas. 15.09.2022