Tähetari tähetund: tantsurikas hooaeg viis naisrühma üldtantsupeole
Tantsurühm Tähetar lõpetas hiljuti sisuka ja sündmusterohke hooaja – aasta, mis tõi endaga kaasa mitmekesiseid kogemusi, pakkus nii vaimseid kui füüsilisi proovikive, aga ka suure südamesoojuse ja rõõmuga täidetud hetki. Selle hooaja suurim ja kõrgeim eesmärk oli jõuda XXI üldtantsupeole ISEOMA – peole, kuhu pääsemise konkurss oli tihedam kui kunagi varem. Pidev töö, ühised treeningud ja vankumatu tahe kandsid vilja – Tähetar pääses läbi sõela ning marssis uhkusega suure peo platsile koos teiste valitute seas.
Lisaks üldtantsupeo ettevalmistusele panime end proovile ka 4. mail Tartu Vanemuise kontserdimajas toimunud XIV naisrühmade ja V neiduderühmade võistutantsimisel. See oli meie jaoks suur ja oluline kogemus – võimalus end teistmoodi väljendada, õppida ja kasvada. Võistutantsimine andis meile võimaluse näha ka teiste naisrühmade taset, ideid ja loomingut. Selline inspireeriv kohtumine tantsurahvaga avardas meie vaadet ja andis hoogu edasiseks. Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli treener Kärt Vuks tõi esile, et laval oli tunda väge, ilu ja pühendumust ning tunnustas kõiki, kes tänavusel tantsupeo-aastal ka selle võimsa ürituse oma esinemisgraafikusse lisasid.
Hooaja jooksul saime rõõmustada veel ühe olulise arengusammu üle – Tähetarile tekkis järelkasv. Nii sündis Tähetari neiduderühm – küll väiksearvuline, ent sihikindel ja andekas punt noori, kes panid südame ja hinge igasse proovi. Hooaja lõpus seisid nad koos naisrühmaga murul nii laulu- ja tantsupeo tule tulemisel kui ka valla jaanipäeval.
Tantsupeonädal haaras meid endasse täielikult. Tähetarile oli ISEOMA teine üldtantsupidu – esimene kogemus pärineb 2019. aastast, mil osalesime XX tantsupeol Minu arm. Mõndadel meie tantsijatest oli seekordne pidu aga esimene, teistele juba tuttav rada. Ent olgu see esimene või teine – iga tantsupeo kogemus on kordumatu ja ainulaadne. Ühiselt saime tunda kõike: päikest, tuult, vihma, külma ja kuuma. Sammulugejad näitasid päevade lõpuks üle 17 000 sammu, kuid keegi ei kurtnud. Eriti meeldejäävaks kujunes tants „Vürtsikas Mai“, mille lõpus oli emotsioon laes. See on võimas, kui pea tuhat naist korraga ohkavad ja rõõmustavad. Kahel etendusel tantsisime tuule tõttu nagu ninjad – lindid silmade ees. Tantsija suudab kõike. Peale peaproovi ja kolme täismahus etendust tantsiti järelsärul Untsakate ja Zetode pilli järgi lausa koidikuni. Tantsurahvas on tõesti omaette inimliik – väsimust trotsiv, üksteist toetav ja alati rõõmu jagav.
Rongkäigu esimeste sammudega muutusid pastlad lirtsuvateks ja mööda nägu veeresid veepiisad – olid need vihmast või liigutusest, kes seda enam öelda oskaks. Kui olime juba niikuinii vihmast kastetud, siis ei takistanud enam miski – jäi ainult puhas rõõm. Tähetari naised lustisid veeloikudes nagu lapsed, silmad naerul ja süda lahti. Iga samm oli pidu, iga lehvitus tänu – pealtvaatajatele, endale ja kogu sellele imetabasele teekonnale.
Tähetari hooaeg oli täis rõõmu, higi, tantsusamme ja hingepuudutavaid hetki. Meie eesmärk sai täidetud, kuid veelgi enam – kasvasime koos, innustasime üksteist ja jätsime oma jälje tantsupeo ajalukku. Ka neiduderühm on end julgelt sisse seadnud – väike, aga vapper punt, kes ootab rõõmuga uusi tantsulembelisi liitujaid. Meie ühine rütm on alles hoogu võtmas ja tähed on tõusmas.
Tähetar liigub edasi – uute väljakutsete, uute lavade ja uue hooaja poole.
Piret Pruus
- 11. aug. 2025